Bernard Kangro
Mäevaim
Siin nagu meri mägedeks on hangund. Kui palju tuult läind purjedele raisku!
Neid nüüdki kaugel lipendab ja paistub,
kuis laeva kuju pilvedesse kandund.
Siin rahutult lööb vastu taevarandu
maapinna ürgne lainetus ja paiskub
sest sinerusse määratuid ning laisku
mäekuhilaid, mis silmapiiriks pandud.
Siin rändan ringi, ikka tipult tippu.
kui pikne müriseb mu võimas samm
ja mägedes mu hingus kümnelt kordub.
Kui minust vahel kaob titaanlik ramm
ja rõhuv jõuetus mu põue kipub,
siis i n i m e s e n a poen alla orgu.
...
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Go to begin of the document
Go to previous page
Go to next page
Go to the end of document
