Paul-Eerik Rummo
Lumepilvede valge linnani
°***°***°***°
Sirelid möödas, jasmiinides suvi.
Katuseharjal kaksteist tuvi.
Kolm on kirjud, kolm pruunid kui tolm,
kolm on hallid ja valged kolm,
silmis kaks korda kaksteist sära.
Kolmekaupa nad lendavad ära.
Kolm neet kirjut kui elav aare
lendavad koos üle vikerkaare.
Õhku siis tõusevad kolm need pruuni,
õhku tõusevad, lendavad kuuni.
Suitsuna kohuvad kolm need halli
varjama miilavat päieksepalli.
Kolm need valget... need jõuavad sinnani lumepilvede valge linnani,
nende järel jasmiiniäitsmed
keerlevad kui nende suled väiksed,
keerlevad, keerlevad, hakkavad hajuma,
katusehari see nõgusaks vajuma,
nõgusaks vajuma suvihari,
seinu saagima kuusiku vari.
...
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Go to begin of the document
Go to previous page
Go to next page
Go to the end of document
