Henrik Visnapuu
Kümnes kiri Ingile
°***°***°***°
Mäletad, Ing, seda alleed,
seda üksikut lumist teed?
Kuused olid kui suhkrupääd,
suhkrupäie all sina läed.
Kuused latvadel kandsid kuid,
lumilinnud painutid puid,
unen nägid nad unest und,
langeten peksid tiivuga lund.
Mäletad, Ing, seda alleed,
seda üksikut lumist teed,
kust me jooksime kinni käest
lume lennaten alla mäest?
Ühel ristteel lunde sa
kiskusid minu endaga.
Mäletad, veeresime alla mäest
võet kinni kaelast ja käest?
Hiljem leidsime metsa sees
igalt poolt "armas" eest.
Kuused olid kui suhkrupääd,
suhkrupäie sean sina läed.
Nüüd olen sinuta siin,
südamen sõnatu piin.
Mäletad, Ing, seda alleed?
Sa mida minuta teed?
...
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Go to begin of the document
Go to previous page
Go to next page
Go to the end of document
